Maksehäirekirje peab kajastama tegelikku olukorda
Maksehäireandmete kasutamisel peab olema õiguspärane eesmärk ning andmed peavad olema asjakohased ja õiged. Enne laenu otsimist küsige, milline nõue on registrisse kantud, kes andmed edastas ja millal neid viimati uuendati. Tasutud arve või vaidlustatud võla kohta koguge tõendid. Maksehäire olemasolu ei asenda laenuandja maksevõime hindamist, kuid võib mõjutada tema otsust. Registrikanne, võla sissenõutavus ja teie tegelik maksevõime vajavad eraldi kontrolli; uue kohustuse võtmine ei lahenda automaatselt ühtegi neist küsimustest ega muuda olemasolevaid maksetähtaegu.
Vaidlustage konkreetne viga, mitte ebameeldiv tulemus
Andmekaitse Inspektsioon soovitab pöörduda esmalt maksehäireregistri poole ja põhjendada, miks andmete töötlemine teie olukorras lubamatu on. Vastuväites nimetage vaidlustatud teave ning paluge selgitada töötlemise alust; vajaduse korral küsige andmete kasutamise piiramist kontrollimise ajaks. Kui küsimus ei lahene, saab esitada inspektsioonile kaebuse koos varasema kirjavahetusega. Tegeliku makseraskuse puhul aitab võlanõustaja koostada kohustuste ülevaate ja pidada läbirääkimisi võlausaldajatega. Selline nõustamine ei tähenda rahalist toetust ega kinnita, et järgmine laen oleks teie eelarvele jõukohane.
