Mida eetiline investeerimine tähendab ja mida mitte
Eesti seadused seda mõistet ei määratle, seega kasutavad pakkujad seda erinevalt. Üldjuhul tähendab see, et varahaldur arvestab lisaks tootlusele ka moraalseid ja keskkonnaga seotud kriteeriume: jätab välja teatud tegevusalad, näiteks relvatootmise, tubaka või söekaevandamise, või valib ettevõtteid, kes kohtlevad paremini töötajaid, kliente ja loodust. See on investeeringute valimise viis, mitte eraldi tooteliik.
Eristada saab kolme peamist lähenemist. Välistav meetod jätab vastuolulised valdkonnad lihtsalt kõrvale. ESG-põhine valik järjestab ettevõtteid keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisnäitajate järgi. Mõjuinvesteeringud otsivad aga mõõdetavat ühiskondlikku tulemust, näiteks taskukohast eluaset või taastuvenergiat. Tõsiseltvõetavad eetilised investeeringud ütlevad selgelt, millist lähenemist nad järgivad, ja annavad igal aastal aru, kuhu raha tegelikult läks.
Kuidas ära tunda rohepesu
Puude ja tuulikutega reklaam ei tõesta midagi. Juhtub, et rohelisena esitletud fondi suurimate positsioonide hulgas on naftafirma või lennufirma. Ainus kaitse on lugeda põhiteabe dokumenti, fondi kümne suurima investeeringu nimekirja ja iga-aastast jätkusuutlikkuse aruannet. Kui neid andmeid ei avaldata või neid on raske leida, ei ole eetilist lubadust võimalik kontrollida ning sellele ei tasu oma säästusid panustada.
Kõigepealt võlad, seejärel eetiline investeerimine
Kellel on krediitkaardivõlg, arvelduskrediit või hilinenud maksed, see teenib võla tasumisega peaaegu alati rohkem kui ükskõik millise fondiga. Tarbimislaenu ja järelmaksu intress on reeglina kõrgem kui keskmise investeeringu pikaajaline tootlus. Vastutustundlik investeerimine algab seega kodust: esmalt kallid võlad, siis säästmine ja alles lõpuks kapitaliturg. See järjekord kaitseb nii raha kui ka närve.
Teine tingimus on puhver ootamatuteks kuludeks. Rusikareegel on hoida hoiusel või säästukontol vähemalt kolme kuni kuue kuu põhikulude jagu raha, millele pääseb kiiresti ligi. Ilma selle padjata võib auto remont või palga kadumine sundida investeeringut kahjumiga müüma või võtma uut laenu, ning hilinenud maksed võivad jõuda ka maksehäireregistrisse, mis raskendab hiljem igasugust lepingu sõlmimist.
Miks laenatud raha ei tohi investeerida
Laenuga ostetud investeering tähendab kahekordset riski: laenumakse tuleb tasuda iga kuu, fondi väärtus võib aga igal ajal langeda. Kui fond kaotab aastaga viiendiku väärtusest, jääb võlg samaks. Ka eetilisest vaatenurgast ei ole järjekindel võtta ühiskondliku vastutuse nimel võlga, mis võib oma pere raskustesse viia. Investeerida tohib ainult raha, mida tõesti ei ole lähiajal vaja.
SFDR artiklid 6, 8 ja 9: kuidas liigitust lugeda
Eestis ei ole omaette riiklikku jätkusuutlike fondide märgist, nagu see on Prantsusmaal või Saksamaal. Peamine juhis on Euroopa Liidu määrus SFDR, mis kohustab varahaldureid avalikustama, kuidas nad jätkusuutlikkust arvestavad. Artikli 6 fondid sellist eesmärki ei luba, artikli 8 fondid edendavad keskkonna- või sotsiaalseid omadusi ning artikli 9 fondidel on selgesõnaline jätkusuutlike investeeringute eesmärk.
Oluline on teada, et liigituse määrab varahaldur ise, mitte sõltumatu hindaja. Ka artikli 8 fond võib omada vastuolulisi ettevõtteid, kui need vastavad tema sisemistele reeglitele. Seepärast lugege lisaks märgisele ka jätkusuutlikkuse lisa, kus on kirjas välistatud tegevusalad, jätkusuutlike investeeringute minimaalne osakaal ja arvesse võetud peamised kahjulikud mõjud.
Kolm küsimust prospektile
Milliseid tegevusalasid fond välistab ja millise käibe osakaalu juures? Kui suur osa varast on märgitud jätkusuutlikuks ja kes seda kontrollib? Kas varahaldur hääletab ettevõtete üldkoosolekutel ja annab sellest avalikult aru? Kui dokument kasutab ainult üldisi omadussõnu ilma numbrite ja näideteta, on jätkusuutlik investeerimine selles fondis pigem turundussilt kui tegelik investeerimispoliitika.
Pangad, pensionifondid ja ühistulised lahendused Eestis
Esimene samm ei pea olema börs, vaid panga valik. Mõned pangad avaldavad jätkusuutlikkuse aruandeid ja näitavad, milliseid valdkondi nad laenudega rahastavad. Valikul kontrollige, kas pank avaldab oma poliitika fossiilkütuste suhtes ja kas see on konkreetne. Hoius sellises pangas kannab sama riski nagu tavaline hoius, kuid annab parema ülevaate, kuhu raha liigub.
Pikemaks ajaks sobivad teise ja kolmanda samba pensionifondid ning investeerimiskonto kaudu ostetud fondid. Fondi valikul tasub vaadata nii SFDR liigitust kui ka tasusid: madala kuluga indeksfondid jätavad säästjale suurema osa tootlusest. Pensionisäästjate ühistu Tuleva on näide sellest, kuidas säästjad ise fondivalitseja omanikeks hakkasid. Kolmanda samba raha on pikalt seotud, seega sobib see ainult stabiilse eelarve korral.
Hoiuste tagamine ei kaitse fondi
Pangahoiused on Eestis tagatud kuni saja tuhande euroni hoiustaja kohta ühes pangas. Investeerimisfondidele see ei kehti: fondi vara on fondivalitsejast lahus, kuid turulanguse kahju ei hüvita keegi. Kes paneb hädaabipuhvri eetilistesse investeeringutesse, ajab segi raha kaks rolli. Puhver kuulub tagatud hoiusele, pikaajaline ülejääk aga fondi, kus sellel on aega kõikumised üle elada.
Tasud ja riskid, mida jätkusuutlik investeerimine ei kaota
Kulud vähendavad tootlust vaikselt. Põhiteabe dokumendis on kirjas sisenemis- ja väljumistasud ning iga-aastased jooksvad tasud. Ühe protsendi suurune vahe aastas kasvab kahekümne aasta jooksul märgatavaks osaks kogutud summast. Kahe sarnase investeerimispoliitikaga fondi vahel on seetõttu tavaliselt mõistlik valida odavam, isegi kui selle turundus on vähem silmapaistev.
Üllas eesmärk ei vähenda riski. Ainult taastuvenergiale keskenduv aktsiafond võib tugevalt kõikuda, sest sõltub ühest sektorist. Võlakirjafonde mõjutab intressimäärade muutus, välisvaluutas fonde ka valuutakurss. Eetiline filter kitsendab investeeringute valikut, mis võib mõnel aastal anda kogu turust parema, teisel aastal halvema tulemuse. Seda tuleb arvestada enne, kui raha fondi läheb.
Riskinäitaja ja investeerimisperiood
Põhiteabe dokumendi koondriskinäitaja kasutab skaalat ühest seitsmeni. Madala hinnanguga tooted võivad sobida ka lühemaks ajaks, kõrgema hinnangu korral tuleb arvestada vähemalt viie kuni kümne aastaga. Kui raha on vaja kahe aasta pärast, näiteks korteri remondiks, ei ole aktsiafond õige valik, isegi kui see vastab kõigile eetilistele kriteeriumidele ja tundub esmapilgul atraktiivne.
Väikeste summadega eetiline investeerimine samm-sammult
Alustamiseks ei ole vaja suurt kapitali. Kõige parem on määrata igakuine summa, mida pere eelarve suudab maksta ka pärast eluaseme, arvete ja laenumaksete tasumist. Regulaarne sissemakse silub hinnakõikumisi, nii et parimat ostuhetke ei pea ära arvama. Püsimakse palgapäeval aitab, et säästmine ei jääks ainult heaks kavatsuseks, vaid muutuks harjumuseks.
Esimesel aastal piisab ühest või kahest lihtsast ja laialt hajutatud fondist, mille jätkusuutlikkuse reeglid on selged. Kord aastas kontrollige, kui palju vara kasvas, kui suured olid tasud ja kas välistatud tegevusalade nimekiri muutus. Kui kulud kasvavad või laenu tagasimaksmine muutub raskeks, peatage sissemaksed ja ärge katke neid laenuga. Vastutustundlik investeerimine kohandub leibkonna olukorraga.
Millal otsida sõltumatut nõu
Kui müüja avaldab survet, lubab garanteeritud tootlust või ei suuda kirjalikult esitada kulude ülevaadet, peatuge. Finantsinspektsiooni tarbijaveeb selgitab tasuta, kuidas fondid ja pensionisambad toimivad. Kui aga võlgu ei ole enam võimalik tasuda, tuleb investeerimise asemel pöörduda kohaliku omavalitsuse võlanõustaja poole või uurida võlgade ümberkujundamise võimalust, mille eesmärk on kohustuste jätkusuutlik lahendamine.
